ISTORIA KONA BA KOMPUTADOR NO INTERNET

ISTÓRIA KONA BA KOMPUTADOR NO GERASAUN KOMPUTADOR


DEFINISAUN KOMPUTADOR
Lisaun KOMPUTADOR hahú mosu kuaze iha tinan 1940 ba leten. Liafuan Komputador  rasik mai    husi lingua Latina COMPUTARE  ne’ebé signifika katak konta ka sura. Tanba barak liu programa  komputador, ida-idak  fo nia idea ketak-ketak  kona ba definisaun komputador. Maibe tuir nia baze, komputador funsiona atu halo prosesu sura ka konta. No mos tanba iha juntamentu entre hardware no software, komputador signifika katak sasan elektronik ne’ebé bele uza atu hetan dadus depoisde halo prosesu. Ne’e mak sasan elektronik ida ne’ebé bele halo aritmatiku, lojika, no halo prosesu dadus tuir programa ne’ebé mak funsiona.
Maibe tanba iha dezenvolvimentu konaba teknolojia, funsaun  komputador  mos  hahú muda  hodi halo buat  barak  hanesan  jogos ka games.

INVENTADOR  KOMPUTER NIAN
Antes atu tama ba istória komputador, primeiru ita hanete uluk lai se mak inventa uluk komputador ne’e. Komputador inventa dahuluk husi sientista Matematika ema English naran Charles Babbage, nia mak inventa uluk komputador, tanba iha tempu ne’ebá nia hetan problema iha konta uza tabela matematika, iha ne’e nia buka solusauatu bele hamenus problema iha prosesu kontajen. Ikus mai nia kria makina kalkulador ida hanaran Diferensia Mekanismu (Difference Engine), makina ne’e mak dahuluk iha istória komputador.

ISTÓRIA KOMPUTADOR
Dezenvolvimentu  teknolojia  Komputador  hahú aumenta  iha  tinan 1940 nia  laran. Rihun  ba rihun  komputador  komesa  muda no desenvolve komputador  komesa  hamosu  makina  ne’ebé  iha  kapasidade  boot  no iha  hanoin  ne’ebé mos    boot. Iha tempu ne’e komesa mosu  jerasaun  komputador.

Iha  jerasaun  lima (5) no ida-idak iha nia karakteristika rasik:

KOMPUTADOR  JERASAUN   DAHULUK ( 1946-1959)

Iha tinan 1946  komputer dahuluk halo husi  teknolojia Vacuum tube, komputador ida ne’e sobele halo prosesu  kona  rihun  ba rihun file iha  tempu  badak  nia  laran  de’it. Nia mos bele rai ou  guarda 10.000 – 20.000 file, uza veranda magnetiku. Veranda magnetiku  signifika  kelu-kelu  besik ne’ebé bele  fo  kbi’it  ba magnetiku  liu  husi  diresaun  rua. 
Istória jerasaun dahuluk mak hanesan eletroniku digital ou  ENIAC (Eletronic Numerical Integrator and Calculator ) programa ENIAC deseñu hahú komesa iha tinan 1942 no komesa  halo iha 1943  husi John W.Mauchly no John Presper Eskert iha Moore School of Eletrical Engineering (University of Pennsylvvania) no hotu iha tinan 1946.

Karaterístika komputador jerasaun dahuluk nian mak hanesan tuir mai ne’e :
  • Uja tubu vákuu/Vacuum tube (komputador iha tempu ne’eba ho tamaño boot de’it)
  • Uja silindru magnétiko/magnetic cylinder atu salva ka rai dadus.
  • Instrusaun operasaun halo ho espesífiku atu halo servisu ruma.
  • Komputador ida-idak iha kódigu biner ne’ebé mak la hanesan ne’ebé mak ita bolu dehan "lian mákina" (machine language). Ho ida ne’e susar oituan atu halo programa iha komputador no limite nia velosidade.
  • Posesu ne’ebé sei kleur.
  • Presisa enerjia ne’ebé boot.
  • Makina manas lais, presisa halo malirin.
Frakeja  husi  komputador jerasaun  dahuluk :
  • Fiu  Hampa gas ne’ebé boot  presija  elektrisidade  ne’ebé  mos  boot.
  • Fiu-fiu  bele aat  lalais no utiliza  komputador lahatene o instal atu bele  hatene  komponente  komputador  ne’ebé aat.
  • Lingua ne’ebé  uza  mak lingua makina  nian (machine language) hanesan add, push, jump, sub, no seluk-seluk tan. No sira ne’e difisil atu komprende  lalais.
KOMPUTADOR  JERASAUN  DARUAK (1959-1964)

Iha tinan 1959 komponente ne’ebé uza atu halo komputador mak tekknologia transistor, halo husi  sai fiku nain tolu  iha Bell Laboratium  hanesan Bardeen, H.W.Brittain, ho W.Shockley. Transistor signifika sasan elektroniku  ida  ne’ebé funsiona atu muda  sinais  elektriku  sira. Atu  troka  nia  eskritoriu  tenke  liu  husi  komputador  seluk. Uza  nia pita rasik atu  bele halo prosesu  ruma. Uza lingua simbolik. Ki’ik, kaman, baratu, kleur, no fasil  atu  uza. Lingua forma tuir  sistema avansadu nian. Mais  husi transistor mak  ki’ik, menus elektrisidade, no diak liu duke jerasaun dahuluk. 

Karaterístika komputador iha jerasaun daruak :
  • Tamaño ki'ik tamba uja tranzistór.
  • Dezenvolvimentu iha memoria núkleu magnétiku nian hodi ajuda dezenvolvimentu komputador jerasaun daruak ho tamaño ki'ik, lalais, bele ekonomiza enerjia duké jerasaun dahuluk.
  • Troka husi lian mákina (machine  language) ba iha lian montajem (assembly language).
  • Mosu lian programasaun COBOL no FORTRAN.
  • Enerjia ne’ebé uza menor ona la hanesan komputador jerasaun dahuluk.
  • Prosesu operasaun lais ona, bele halo ona operasaun cada segundo.
KOMPUTADOR  JERASAUN  DATOLUK  (1964-1970)

Maske   transistor   iha mais  ne’ebé  diak duke tube vakum, maibe transistor   kria manas  ne’ebé  boot. Ita  bele  dehan  katak  ne’e bele  estraga  komponente  balun  husi komputador  laran. Iha  tinan 1958  mosu IC (Intregate  Cirkuit) husi sientista ida naran Jack Billy nia mak halo peskiza hodi kria  IC. IC halo hamutuk  komponete elektroniku. No depois, saint sira hatama tan komponente  sira  iha chip ne’ebé  hanaran  semikonduktor.  No ikus mai, modelu  komputador sai ki’ik liu tan tanba  komponente  iha chip nia laran. Iha  jerasaun datoluk  ne’e, komputador  mos  bele  uza  ona  sistema  operasaun (Operating System) ne’ebé  bele  hola’o programa  diferente  iha  programa  prinsipal no bele halo koordenasaun ho    memoria   komputador.

 Karaterístika komputador iha jerasaun datoluk nian: 
  • Uza sirkuito integradu (IC : integrated circuit) maka komputador sai di’ak liu no nia prosesu lais liu duke jersaun dahuluk no daruak.
  • Tamaño komputador ki'ik.
  • Uza sistema operasional.
  • Nia folin mos baratu.
  • Iha kapasidade boot atu save data barak liu tan.
  • Iha kapasidade atu komunika ho komputador.sira seluk.
  • Iha kapasidade atu halo multiprocessing no multitasking.
KOMPUTADOR  JERASAUN  DAHAAT  (1971-1999)


Iha jerasaun dahaat komesa uza chip IC, Depois  de kria  IC, objektivu  dezenvolvimentu  komesa tama ona  ba faze mais avansadu. Large Scale Integration (LSI) bele tau ka kontamina atus ba atus  komponente  iha chip. Iha  tinan 1980, Very Large Scale Integration  (VLSI) bele tau ka kontamina rihun  ba rihun  komponente  iha chip.

 Karaterístika komputador iha jerasaun dahaat nian:
  • Uza LSI, VLSI, ULSI.
  • Uza mikroprosesor.
  • Komputador jerasaun dahaat mak hanesan: AT, IBM PS/2, IBM PC/386, IBM 370, Apple II, IBM PC/XT, IBM PC/IBM PC/486.) IBM Pentium II
KOMPUTADOR   JERASAUN  DALIMA (AGORA)


Komputador jerasaun kintu ida  nia  iha teknologia inteligência artificial ou kecerdasan buatan. Baratu no bele hare’e, rona, ko’alia, no hanoin  hanesan  ema. Iha  matenek  atu  hanoin  hanesan  ema, foti  desizaun  mesak no bele  estuda  rasik  husi  sala. Bele hala’o  servisu  ho sistema maneira  diferente no bele  halao  servisu  ne’ebé  barak  iha  tempu  hanesan. Lalais no iha  kbi’it  atu  estuda no foti desizaun  mesak.
 Karakteristika  Komputador Jerasaun  Dalima:
Sei uza teknologia LSI.
Funsionamentu (Fitur-fitur ) ne’ebé barak.
Prosesu informasaun ne’ebé lais liu.

  ISTÓRIA INTERNET

INTERNET
Dala barak ita sempre rona no ko’alia Iiafuan internet maibe dala barak mos ita sedauk hatene Iolos, "signifika husi internet" no loron-loron ita sempre asessu ba internet no sai vitima ba internet razaun tamba ita sempre iha koneksaun ba internet liu-liu iha area rede sosial, hanesan Facebook & Whatsapp.
Internet mak hanesan (interconnection-networking), Sai hanesan Rede komputador ne’ebé maka iha koneksaun no uza Standar Sistema Global Transmission Control Protocol/lntenet Protocol (TCP/IP). 
TCP maka hanesan pakote switching communication protocol ho lian protokol mak ligasaun pakote hodi servi utilizador ema rihun ba rihun iha mundu tomak maka hanaran internet. Maneira konektor ou sirkuitu iha regra ida ne’ebé ho chamada internetworking.
ISTÓRIA
Istória Internet hahú moris iha ambiente Guerra Fria (1945-1991) iha ne’ebé nasaun rua mak envolve hanesan US no URSS ne’ebé nasaun rua fahe malu iha bloku ida Sosialista no seluk Kapitalista ne’ebé kompete ba poderes. No iha Internet sai hanesan rede teknolojia komputador, nasaun US Amerika uza atu bele pasa informasaun ba malu hodi forma estrategia atu funu hasoru Russia. Iha momentu ne’ebá   komesa prototipu rede internet dahuluk hanaran  ARPA Ou ARPANET (Advanced Research Project Agency Netwwork).

Iha loron 29 fulan outubro tinan 1969, mak estabelese ligasaun dahuluk entre University of California no Stanford Research Institute. Ida ne’e mak sai istória dahuluk wainhira haruka Email primeiru.

Iha ona dekada 90 mak sientista Fisico no profesor Britanico Tim Berners-Lee dezzenvolve navegador ou browser ida hanarn World Wide Web (www) iha rede mundial internet. Iha tempu ne’ebá konesidu internet ho “bomm da internet” wainhira mundu populariza browser foun ( Internet Explorer, Netscape, Mozilla Firefox, Google Chrome, Opera, Lynx ) no aumenta numeru de usarius browser.

Primeiru ARPANET liga koneksaun ba situs haat (4) maka hanesan "Stanford Research Institute", "University of California", "Santa Barbara", "University of Utah", iha neba sira forma uma redi intergadu iha tinan 1969, em geralmente ARPANET halo publikasaun iha tinan 1972. kompañia ne'e ninia projektu ne'e lao ba oin prosperar/haleu iha area hotu-hotu, iha momentu ne’eba universitas hotu-hotu iha amerika hakarak halibur hamutuk iha ne'e halo ARPANET diflkuldade atu bele kontrola.

Ho razaun ne'e ARPANET hafahe ba departemtu rua, ida hanaran "MILNET" ne'e iha area departementu militares, ARPANET iha area seluk maka hanesan departementu nonmilitares, universidade, iha momentu neba halibur hamutuk rede rua ne'e hodi halo sai ba ida maka hanaran DARPA ikus mai halo renovasaun ba naran ne'e sai simples liu maka hanaran INTERENET.

Reactions

Post a Comment

0 Comments