ISTÓRIA KONA BA KOMPUTADOR NO GERASAUN KOMPUTADOR
DEFINISAUN KOMPUTADOR
Lisaun KOMPUTADOR hahú mosu kuaze iha tinan 1940 ba leten. Liafuan Komputador rasik mai husi lingua Latina COMPUTARE ne’ebé signifika katak konta ka sura. Tanba barak liu programa komputador, ida-idak fo nia idea ketak-ketak kona ba definisaun komputador. Maibe tuir nia baze, komputador funsiona atu halo prosesu sura ka konta. No mos tanba iha juntamentu entre hardware no software, komputador signifika katak sasan elektronik ne’ebé bele uza atu hetan dadus depoisde halo prosesu. Ne’e mak sasan elektronik ida ne’ebé bele halo aritmatiku, lojika, no halo prosesu dadus tuir programa ne’ebé mak funsiona.
Maibe tanba iha dezenvolvimentu konaba teknolojia, funsaun komputador mos hahú muda hodi halo buat barak hanesan jogos ka games.
INVENTADOR KOMPUTER NIAN
Antes atu tama ba istória komputador, primeiru ita hanete uluk lai se mak inventa uluk komputador ne’e. Komputador inventa dahuluk husi sientista Matematika ema English naran Charles Babbage, nia mak inventa uluk komputador, tanba iha tempu ne’ebá nia hetan problema iha konta uza tabela matematika, iha ne’e nia buka solusauatu bele hamenus problema iha prosesu kontajen. Ikus mai nia kria makina kalkulador ida hanaran Diferensia Mekanismu (Difference Engine), makina ne’e mak dahuluk iha istória komputador.
ISTÓRIA KOMPUTADOR
Dezenvolvimentu teknolojia Komputador hahú aumenta iha tinan 1940 nia laran. Rihun ba rihun komputador komesa muda no desenvolve komputador komesa hamosu makina ne’ebé iha kapasidade boot no iha hanoin ne’ebé mos boot. Iha tempu ne’e komesa mosu jerasaun komputador.
Iha jerasaun lima (5) no ida-idak iha nia karakteristika rasik:
KOMPUTADOR JERASAUN DAHULUK ( 1946-1959)
Iha tinan 1946 komputer dahuluk halo husi teknolojia Vacuum tube, komputador ida ne’e sobele halo prosesu kona rihun ba rihun file iha tempu badak nia laran de’it. Nia mos bele rai ou guarda 10.000 – 20.000 file, uza veranda magnetiku. Veranda magnetiku signifika kelu-kelu besik ne’ebé bele fo kbi’it ba magnetiku liu husi diresaun rua.
Istória jerasaun dahuluk mak hanesan eletroniku digital ou ENIAC (Eletronic Numerical Integrator and Calculator ) programa ENIAC deseñu hahú komesa iha tinan 1942 no komesa halo iha 1943 husi John W.Mauchly no John Presper Eskert iha Moore School of Eletrical Engineering (University of Pennsylvvania) no hotu iha tinan 1946.
KaraterÃstika komputador jerasaun dahuluk nian mak hanesan tuir mai ne’e :
- Uja tubu vákuu/Vacuum tube (komputador iha tempu ne’eba ho tamaño boot de’it)
- Uja silindru magnétiko/magnetic cylinder atu salva ka rai dadus.
- Instrusaun operasaun halo ho espesÃfiku atu halo servisu ruma.
- Komputador ida-idak iha kódigu biner ne’ebé mak la hanesan ne’ebé mak ita bolu dehan "lian mákina" (machine language). Ho ida ne’e susar oituan atu halo programa iha komputador no limite nia velosidade.
- Posesu ne’ebé sei kleur.
- Presisa enerjia ne’ebé boot.
- Makina manas lais, presisa halo malirin.
Frakeja husi komputador jerasaun dahuluk :
- Fiu Hampa gas ne’ebé boot presija elektrisidade ne’ebé mos boot.
- Fiu-fiu bele aat lalais no utiliza komputador lahatene o instal atu bele hatene komponente komputador ne’ebé aat.
- Lingua ne’ebé uza mak lingua makina nian (machine language) hanesan add, push, jump, sub, no seluk-seluk tan. No sira ne’e difisil atu komprende lalais.
KOMPUTADOR JERASAUN DARUAK (1959-1964)
Iha tinan 1959 komponente ne’ebé uza atu halo komputador mak tekknologia transistor, halo husi sai fiku nain tolu iha Bell Laboratium hanesan Bardeen, H.W.Brittain, ho W.Shockley. Transistor signifika sasan elektroniku ida ne’ebé funsiona atu muda sinais elektriku sira. Atu troka nia eskritoriu tenke liu husi komputador seluk. Uza nia pita rasik atu bele halo prosesu ruma. Uza lingua simbolik. Ki’ik, kaman, baratu, kleur, no fasil atu uza. Lingua forma tuir sistema avansadu nian. Mais husi transistor mak ki’ik, menus elektrisidade, no diak liu duke jerasaun dahuluk.
KaraterÃstika komputador iha jerasaun daruak :
- Tamaño ki'ik tamba uja tranzistór.
- Dezenvolvimentu iha memoria núkleu magnétiku nian hodi ajuda dezenvolvimentu komputador jerasaun daruak ho tamaño ki'ik, lalais, bele ekonomiza enerjia duké jerasaun dahuluk.
- Troka husi lian mákina (machine language) ba iha lian montajem (assembly language).
- Mosu lian programasaun COBOL no FORTRAN.
- Enerjia ne’ebé uza menor ona la hanesan komputador jerasaun dahuluk.
- Prosesu operasaun lais ona, bele halo ona operasaun cada segundo.
KOMPUTADOR JERASAUN DATOLUK (1964-1970)
Maske transistor iha mais ne’ebé diak duke tube vakum, maibe transistor kria manas ne’ebé boot. Ita bele dehan katak ne’e bele estraga komponente balun husi komputador laran. Iha tinan 1958 mosu IC (Intregate Cirkuit) husi sientista ida naran Jack Billy nia mak halo peskiza hodi kria IC. IC halo hamutuk komponete elektroniku. No depois, saint sira hatama tan komponente sira iha chip ne’ebé hanaran semikonduktor. No ikus mai, modelu komputador sai ki’ik liu tan tanba komponente iha chip nia laran. Iha jerasaun datoluk ne’e, komputador mos bele uza ona sistema operasaun (Operating System) ne’ebé bele hola’o programa diferente iha programa prinsipal no bele halo koordenasaun ho memoria komputador.
KaraterÃstika komputador iha jerasaun datoluk nian:
- Uza sirkuito integradu (IC : integrated circuit) maka komputador sai di’ak liu no nia prosesu lais liu duke jersaun dahuluk no daruak.
- Tamaño komputador ki'ik.
- Uza sistema operasional.
- Nia folin mos baratu.
- Iha kapasidade boot atu save data barak liu tan.
- Iha kapasidade atu komunika ho komputador.sira seluk.
- Iha kapasidade atu halo multiprocessing no multitasking.
KOMPUTADOR JERASAUN DAHAAT (1971-1999)
Iha jerasaun dahaat komesa uza chip IC, Depois de kria IC, objektivu dezenvolvimentu komesa tama ona ba faze mais avansadu. Large Scale Integration (LSI) bele tau ka kontamina atus ba atus komponente iha chip. Iha tinan 1980, Very Large Scale Integration (VLSI) bele tau ka kontamina rihun ba rihun komponente iha chip.
KaraterÃstika komputador iha jerasaun dahaat nian:
- Uza LSI, VLSI, ULSI.
- Uza mikroprosesor.
- Komputador jerasaun dahaat mak hanesan: AT, IBM PS/2, IBM PC/386, IBM 370, Apple II, IBM PC/XT, IBM PC/IBM PC/486.) IBM Pentium II
KOMPUTADOR JERASAUN DALIMA (AGORA)
Komputador jerasaun kintu ida nia iha teknologia inteligência artificial ou kecerdasan buatan. Baratu no bele hare’e, rona, ko’alia, no hanoin hanesan ema. Iha matenek atu hanoin hanesan ema, foti desizaun mesak no bele estuda rasik husi sala. Bele hala’o servisu ho sistema maneira diferente no bele halao servisu ne’ebé barak iha tempu hanesan. Lalais no iha kbi’it atu estuda no foti desizaun mesak.
Karakteristika Komputador Jerasaun Dalima:
Sei uza teknologia LSI.
Funsionamentu (Fitur-fitur ) ne’ebé barak.
Prosesu informasaun ne’ebé lais liu.
ISTÓRIA INTERNET
INTERNET
Dala barak ita sempre rona no ko’alia Iiafuan internet maibe dala barak mos ita sedauk hatene Iolos, "signifika husi internet" no loron-loron ita sempre asessu ba internet no sai vitima ba internet razaun tamba ita sempre iha koneksaun ba internet liu-liu iha area rede sosial, hanesan Facebook & Whatsapp.
Internet mak hanesan (interconnection-networking), Sai hanesan Rede komputador ne’ebé maka iha koneksaun no uza Standar Sistema Global Transmission Control Protocol/lntenet Protocol (TCP/IP).
TCP maka hanesan pakote switching communication protocol ho lian protokol mak ligasaun pakote hodi servi utilizador ema rihun ba rihun iha mundu tomak maka hanaran internet. Maneira konektor ou sirkuitu iha regra ida ne’ebé ho chamada internetworking.
ISTÓRIA
Istória Internet hahú moris iha ambiente Guerra Fria (1945-1991) iha ne’ebé nasaun rua mak envolve hanesan US no URSS ne’ebé nasaun rua fahe malu iha bloku ida Sosialista no seluk Kapitalista ne’ebé kompete ba poderes. No iha Internet sai hanesan rede teknolojia komputador, nasaun US Amerika uza atu bele pasa informasaun ba malu hodi forma estrategia atu funu hasoru Russia. Iha momentu ne’ebá komesa prototipu rede internet dahuluk hanaran ARPA Ou ARPANET (Advanced Research Project Agency Netwwork).
Iha loron 29 fulan outubro tinan 1969, mak estabelese ligasaun dahuluk entre University of California no Stanford Research Institute. Ida ne’e mak sai istória dahuluk wainhira haruka Email primeiru.
Iha ona dekada 90 mak sientista Fisico no profesor Britanico Tim Berners-Lee dezzenvolve navegador ou browser ida hanarn World Wide Web (www) iha rede mundial internet. Iha tempu ne’ebá konesidu internet ho “bomm da internet” wainhira mundu populariza browser foun ( Internet Explorer, Netscape, Mozilla Firefox, Google Chrome, Opera, Lynx ) no aumenta numeru de usarius browser.
Primeiru ARPANET liga koneksaun ba situs haat (4) maka hanesan "Stanford Research Institute", "University of California", "Santa Barbara", "University of Utah", iha neba sira forma uma redi intergadu iha tinan 1969, em geralmente ARPANET halo publikasaun iha tinan 1972. kompañia ne'e ninia projektu ne'e lao ba oin prosperar/haleu iha area hotu-hotu, iha momentu ne’eba universitas hotu-hotu iha amerika hakarak halibur hamutuk iha ne'e halo ARPANET diflkuldade atu bele kontrola.
Ho razaun ne'e ARPANET hafahe ba departemtu rua, ida hanaran "MILNET" ne'e iha area departementu militares, ARPANET iha area seluk maka hanesan departementu nonmilitares, universidade, iha momentu neba halibur hamutuk rede rua ne'e hodi halo sai ba ida maka hanaran DARPA ikus mai halo renovasaun ba naran ne'e sai simples liu maka hanaran INTERENET.
0 Comments